Kuidas eesti mesinikud Dalmaatsias, Šolta saarel mesinikul külas käisid

Õppereis toimus 2019.aasta sügisel. Muljeid jagab Liia, kes on aktiivselt osalenud erinevatel mesindusalastel õppereisidel.


Miski ei iseloomusta meie rännakut mesiniku juurde paremini kui järgnevad laulusõnad:


                   On neetuilt ränk see mäkketõus
ja kahtlema löön oma jõus.
Vaev on liiga suur.
Surub ligi maad,
liialt jõudu nõuab.... 

 
Mäkketõus Šolta saarel
Aga me jõudsime kohale vaatamata sellele, et tuli läbida 1,5 km suhteliselt järsk tõus +28 kraadises kuumuses. Eestlane on ju visa. 😎
Mesinik elab mägisel Šolta saarel ja on kolmandat põlve mesinik. Mesindab kraini tõugu mesilastega langstroth-tõõpi korpustarudes. Kollases särgis ja rõõmsameelsena ootas ta meid juba oma kodu väravas.
Mesinik rääkimas, reisijuht Chris tõlkimas

Loenguruumiks oli viinamarjaväätidega kaetud varikatusealune, kus istekohtadeks olid seatud tarupatjadega kaetud korpused ja oma tegevuse tutvustamiseks mesindamisel vajaminevad vahendid.

Huvitavalt sisseseatud koolitusnurk


Saime ülevaate kohalikust mesindusest, mis erineb eestimaisest üsna palju, seda eriti kliimast tingitult.
Mesinikud uudistamas


Nimelt on neil aasta jooksul kaks korjeperioodi: üks septembrist detsembrini (korjetaimeks metsik rosmariin) ja teine algab veebruaris ning kestab ligikaudu juulini (korjetaimeks põhiliselt salvei). Juulis ja augustis mesilasema ei mune, on ka korjepaus kõrge temperatuuri tõttu. Selleks perioodiks jätab mesinik tarru 5-6 kg mett mesilastele toiduks. Samal ajal toimub varroalesta tõrje erinevate preparaatide ja meetoditega, mida finantseerib riik. Saaremesinik oli väga üllatunud, kui kuulis, et meil selleks riigipoolne toetus puudub. Mõlema korjeperioodi meesaak on mesiniku ütlust mööda 20 kg, seega aasta keskmine toodang kokku 40 kg pere kohta.

väravad avatud, tulge tarkust ammutama


Septembri lõpus toovad oma mesitarud 30 päevaks saarele metsiku rosmariini korjele mesinikud rannikult, kuna nimetatud mesi on parim toit mesilastele talveperioodiks. Talvitumine toimub saarel detsembris-jaanuaris (temperatuur põhiliselt +10, üksikutel päevadel kuni +15). Rannikualal on õhutemperatuur madalam ja sellest tulenevalt ka mesilaste talvitumine parem.

Tulutoovate mesindussaadustena loetles mesinik meile 5 nimetust: mesi, õietolm, taruvaik, vaha ja mesilasema toitepiim. Viimast nimetust tootis ta 0,5 kg ja turustab seda lisaks kodumüügile ka kohalikus apteegis. Õietolmu kogumine toimub vaid 2 tundi päevas, 8-st 10-ni hommikul, kuna hiljem oleks päevane temperatuur selleks liiga kõrge. Õietolmu saak toortolmuna on 500 kg, seda säilitatakse sügavkülmas. Turustamiseks segab mesinik õietolmu rosmariinimeega (säilivuseks 1-2 kuud). Seda toodet müüb ta biomarketitele.

Taruvaigust ja vahast valmistab erinevaid tinktuure, salve, seepe ja muid erinevaid kosmeetikatooteid mesiniku abikaasa. Vahast valmistatakse mitmesuguseid küünlaid. Kõiki tooteid müüb pereettevõte ka kohapeal selleks vastavalt sisustatud ruumis.

Oli väga huvitav ja igati tore külastuspäev. Hommikune ränk mäkketõus oli juba ununenud.
tüüpiline Šolta saare arhitektuur
Saar vaadatuna laevalt


Mesindusalane õppereis Dalmaatsiasse toimus 2019.aasta septembris. Dalmaatsia on piirkond Horvaatias.
Õppereisist on valminud ka kaks õppefilmi. Üks reisikorraldajate poolt lühidalt läbitud kohtadest ja teine Jüri Luguse poolt juba pikemalt.

Kommentaarid